Tartu valla üldplaneering
Tartu valla areng lähtub valla arengukavas kokkulepitud eesmärkidest ning visioonist. Tartu valla visioon on järgmine:
Tartu vallas on välja arendatud kõikidele elanikele aktiivne elukeskkond, tagades kõrge elukvaliteedi, ettevõtliku maailmavaate ja looduskeskkonnast tuleneva säästliku mõtteviisi.
Tartu valla ruumilise arengu vajadused lähtuvad kohalike keskkonnaväärtuste ja mitmekesise looduskeskkonna säilitamise, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomise ning eriilmeliste piirkondade jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.
Olulisemateks ruumilisteks vajadusteks on:
- säilitada ja jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustusstruktuuri;
- anda täpsem lahendus maakasutuse- ja ehitustingimuste, sh haljastuse ja taristu osas Tartu linna lähiala kohta;
- soodustada ettevõtluse teket ja elamuehitust valla erinevates piirkondades;
- kujundada kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond kooskõlas looduskeskkonnaga;
- planeerida kvaliteetset avalikku ruumi, sh sidus rohe- ja puhkealade ning kergliiklusteede võrgustik.
Sisukord
- Ruumilise arengu põhimõtted
- Tihe- ja hajaasustus
- Detailplaneeringu koostamise juhud ja alad
- Maakasutuse juhtotstarbed
- Elamu maa-alad
- Ühiskondliku hoone maa-alad
- Segahoonestatav arenguala
- Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala
- Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT)
- Kultuuri- ja spordiasutuse maa-ala (ÜK)
- Haljasala (H)
- Looduslik ala (LO)
- Kalmistu maa-ala (K)
- Aianduse maa-ala (AM)
- Liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (L)
- Mäetööstuse maa-ala (TM)
- Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)
- Lennuvälja maa-ala (LL)
- Tehnoehitise maa-ala (OT)
- Riigikaitse maa-ala (R)
- Supelranna maa-ala (PR)
- Sadama maa-ala (LS)
- Avalik ruum, haljastus, kergliiklus
- Kultuuriväärtused
- Väärtuslikud maastikud, kaunid teelõigud, vaated
- Väärtuslikud põllumajandusmaad
- Roheline võrgustik
- Veekogud ja sadamad
- Maardlad
- Maaparandussüsteemid
- Liikuvus
- Tehnovõrgud
- Taastuvenergia
- Soojavarustus
- Radoon
Ruumilise arengu põhimõtted
Valla ruumilise arengu kavandamisel lähtutakse rahvastikuprotsessidest, valla keskkonnaväärtustest ja valla ruumilise arengu vajadustest. Olulisemateks ruumilisteks vajadusteks on väljakujunenud asustusstruktuuri jätkusuutlik edasi arendamine, elamuehituse ja ettevõtluse soodustamine ja keskuste toimimise ning kvaliteetse avaliku ruumi olemasolu tagamine.
Arvestades rahvastikuprotsesse ja -prognoose, hõlmatakse uusehitistega eelkõige Tartu linna lähiala. Linna lähialana käsitletakse planeeringus Vahi-Raadi-Tila-Kõrveküla piirkonda.
Kohaliku keskusena arenevad edasi Kõrveküla ja Tabivere, kaksikkeskusena Lähte-Äksi. Perspektiivis kujundatakse kohalikuks keskuseks ka Raadi. Laeva ja Maarja-Magdaleena jäävad lähikeskusteks.
Ruumilise arengu põhimõtted, erineva tasandi keskused ja nende paiknemine.
Tihe- ja hajaasustus
Tartu vald jaguneb erineva iseloomuga asustusaladeks – tihe- ja hajaasustuseks.
Ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused on nendel aladel erinevad. Tiheasustusega aladel koonduvad erinevad huvid ja maakasutusviisid, mistõttu on maakasutuse suunamiseks ja ehitustegevuse korraldamiseks määratud täpsemad tingimused juhtotstarvete lõikes (vt seletuskiri ptk 5). Hajaasustusega alal (valla territoorium väljaspool tiheasustusega alasid) on kasutusviise vähem ja ehitustegevus harvem ning hõredam. Seetõttu on hajaasustuses üldplaneeringuga seatavad kasutus- ja ehitustingimused üldisemad ning paindlikumad (vt seletuskiri ptk 4.2).
Arendus- ja ehitustegevusel tuleb nii tiheasustusega kui hajaasustusega alal lisaks järgida ka teemavaldkondade lõikes toodud põhimõtteid ja tingimusi (vt seletuskiri ptk 6).
Vaata kaardilDetailplaneeringu koostamise juhud ja alad
Valdaval osal valla territooriumist ei ole kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine nõutud. Üldjuhul on ehitamise aluseks projekteerimistingimused.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad vastavalt planeerimisseadusele on Raadi alev ja Kõrveküla, Tabivere, Äksi, Lähte ning Vahi alevik.
Lisaks on detailplaneeringu koostamine nõutav:
- elamute, äri- ja tootmishoonete püstitamise eesmärgil katastriüksuse jagamine neljaks ja enamaks hoonestatavaks katastriüksuseks;
- öko-/kogukonnaasumi rajamiseks;
- olulise keskkonnamõjuga tootmistegevuse kavandamiseks (välja arvatud ala kasutusele võtmine mäetööstusmaana või turbatööstusmaana);
- ohtliku ja suurõnnetusohuga ettevõtetega rajamiseks;
- uute väikesadamate kavandamiseks Peipsiveere loodus- ja linnualal.
Maakasutuse juhtotstarbed
Kaardil konkreetsel juhtotstarbega maa-alal klõpsates avaneb hüpikaken, kus on link seletuskirja vastavale peatükile.
Valla ruumilist arengut suunatakse maakasutuse juhtotstarvete ja ehitustingimuste määramise kaudu. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad. See tähendab, et nt elamu maa-alale saab lisaks elamutele püstitada ka ala teenindamiseks vajalikke ehitisi, rajada haljastust jm, mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ja ehitustingimused on aluseks edaspidisel täpsemal planeerimisel – detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel, nii ehitusteatise ja ehitusloakohustusega kui ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamisel. Vaata seletuskiri ptk 5.
Oluline on arvestada ka avaliku ruumi loomise vajadusega. Avaliku ruumi all mõeldakse eelkõige üldkasutatavaid väljakuid (sh külaplatse), haljas-, pargi- ja veealasid valla erinevates piirkondades, kuhu kõigil inimestel on vaba ligipääs ja võimalus piiranguteta liikuda. Samuti avalikus kasutuses teid ja tänavaid ning kergliiklusteid koos tänavahaljastusega. Vaata seletuskiri 6.1.
Lisaks konkreetse juhtotstarbe tingimustele tuleb järgida ka teistes teemades väljatoodud tingimusi.
Vaata kaardilElamu maa-alad
Üldplaneeringuga eristatakse ruumiliselt: elamu maa-ala E (võib ehitada nii üksik-, rida-, kui korterelamuid), väikeelamu maa-ala EV (võib ehitada üksikelamuid ning kuni nelja korteriga ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid) ja korterelamu maa-ala EK (võib ehitada enam kui nelja korteriga ridaelamuid ja/või enam kui nelja korteriga korterelamuid).
Väikeelamu maa-alale on lubatud kavandada kuni nelja korteriga ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad üksikelamutega harmoonilise terviku.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.1 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilÜhiskondliku hoone maa-alad
Siia kuuluvad valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja spordihoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.2 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilSegahoonestatav arenguala
Need on maa-alad, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus ning üldkasutatava avaliku ruumi olemasolu. See tähendab, et nende alade täpsemal planeerimisel tuleb kavandada nii elamuid, kaubandus-, teenindus- ja/või büroohooneid, üldkasutatavaid alasid haljasala/pargiala/taskupargi/mänguväljaku näol.
Raadi terviklik ja tihe linnaline keskkond on ala (kaardirakenduses vastavalt tähistatud), kus tuleb iga kord kaaluda idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamise (või muu võistlusvormi kasutamise) vajadust. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlemise käigus.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.3 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6. Infot idee- ja arhitektuurivõistluse korraldamisest vaata seletuskiri ptk 4.4.
Vaata kaardilKaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala
Siia kuuluvad kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-, pangahoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.4 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilKaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala
Siia kuuluvad kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroohoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.5 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilKultuuri- ja spordiasutuse maa-ala (ÜK)
Siia kuuluvad kultuuriga ja spordiga seotud ehitise ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alad ning tenniseväljakut ja golfiväljakut teenindavate ehitiste maa-ala.
Haljasala (H)
Need on looduslikud ja/või inimese poolt kujundatud haljas- ja metsaalad.
Haljasalad täidavad kas puhkefunktsiooni (puhkealad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena ja vabaõhuürituste korraldamist), toimivad puhveraladena (kaitsehaljastus) või on eesmärgiks säilitada maa-alad looduslikuna.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.7 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilLooduslik ala (LO)
Need on looduslikuna säilitatavad alad tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega alal. Nende hoonestamist ei planeerita, kuid piirkonda teenindava infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on lubatud.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.8 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilKalmistu maa-ala (K)
Siia kuuluvad kalmistud ja matmisega seotud hoonete (nt kabel) maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.9 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilAianduse maa-ala (AM)
Kasutakse põllumajandussaaduste oma tarbeks kasvatamiseks.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.13 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilLiikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (L)
Siia kuuluvad teede, tänavate ja/või väljakute, raudtee ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.14 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Mäetööstuse maa-ala (TM)
Siia kuuluvad kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldised ja nende teenindusmaad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.18 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilJäätmekäitluse maa-ala (OJ)
Jäätmekäitluskohana käsitletakse tehniliselt varustatud ehitisi jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohad on kavandatud Tabivere, Äksi ja Vedu piirkonda.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.17 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilLennuvälja maa-ala (LL)
On kopteriväljaku teenindamiseks vajalik maa-ala Piirissaarel.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.15 ja teemavaldkondade lõikes tingimusi ptk 6.
Vaata kaardilTehnoehitise maa-ala (OT)
Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevate ettevõtete maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.11 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilRiigikaitse maa-ala (R)
Siia kuuluvad riigikaitseliste ehitiste (hoonete ja rajatiste) ja nende teenindamiseks vajalikud ning piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatavad maa-alad.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.12 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilSupelranna maa-ala (PR)
Need on alad veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.10 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilSadama maa-ala (LS)
Vallas on üks olemasolev sadam - Piirissaare sadam. Lisaks planeeritakse väikesadamaid Peipsi järve rannale Piirissaarel ja Emajõe kaldale Maramaa ning Vahi külas. Saadjärve kaldal on toimivad paadisadamad Tabiveres ja Äksis, üldplaneeringuga kavandatakse perspektiivis nende väikesadamateks arendamist.
Maakasutus- ja ehitustingimusi vaata seletuskiri ptk 5.16 ja teemavaldkondade lõikes ptk 6.
Vaata kaardilAvalik ruum, haljastus, kergliiklus
Avaliku ruumi all mõeldakse eelkõige üldkasutatavaid väljakuid (sh külaplatse), haljas-, pargi- ja veealasid valla erinevates piirkondades, kuhu kõigil inimestel on vaba ligipääs ja võimalus piiranguteta liikuda. Samuti avalikus kasutuses teid ja tänavaid ning kergliiklusteid koos tänavahaljastusega. Kvaliteetse avaliku ruumi ja inimsõbraliku ning turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisele pööratakse erilist tähelepanu. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav erinevatele kasutajagruppidele. Tiheasustusega aladel, eelkõige Tartu linna lähialal, soodustab üldplaneering ühistranspordi kasutust ning peab vajalikuks haljastuse, sh tänavahajastuse ning jalgteede ja rattateede võrgustiku rajamist, arvestades sidusa võrgustiku toimimiseks ühendusi Tartu linnaga.
Avaliku ruumi ja haljastuse kujundamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata loodaval Raadi keskuse alal, mis tulevikus koondab liikumise sihtmärke ja erinevaid funktsioone, kannab esindusfunktsiooni, on keskväljaku, -platside vms asukohaks. Keskseks tuiksooneks ehk peatänavaks keskuse alal on Ermi tänav.
Vaata seletuskiri ptk 6.1.
Vaata kaardilKultuuriväärtused
Kultuuriväärtuste alla on koondatud nii riigi kaitse alla võetud mälestised (muinsuskaitse) kui kohaliku tähtsusega kultuuripärand (militaarpärand, pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad Piirissaarel).
Eraldi on kaardirakenduses tähistatud kohalikku identiteeti kandvad ja piirkonda rikastavad kultuurimälestiste kompleksid sümbolobjektidena ja arheoloogitundlikud alad, kus võib kõige tõenäolisemalt olla säilinud jälgi muinas- ja keskaegsetest asustusüksustest (sh elupaigad, matmispaigad, tööpaigad jne).
Vaata seletuskirja ptk 6.2 ja alapeatükke.
Vaata kaardilVäärtuslikud maastikud, kaunid teelõigud, vaated
Väärtuslike maastike ja vaadete ning kasutustingimuste määratlemine aitab säilitada kultuurmaastike omapära ja mitmekülgsust – väljakujunenud asustusstruktuuri, põllu- ja metsamaade mustrit, teede kulgemist, veealasid jne. Täielikult või osaliselt jäävad valla territooriumile Lõuna-Vooremaa, Piirissaare, Emajõe luhaalad, Kardla-Vorbuse, Elistvere, Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga, Praaklima-Raigastvere järv ja Kärkna. Vaata seletuskiri ptk 6.4.
Kaunite teelõikudena on määratletud teelõigud, mida mööda liigeldes avanevad nauditavad (avatud) kaugvaated ümbritsevale loodus- ja kultuurmaastikule. Või on nende määratlemise aluseks olnud külateede looklevus ja/või alleede olemasolu. Vaata seletuskiri ptk 6.5.
Vaata kaardilVäärtuslikud põllumajandusmaad
On maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt võrdne Eesti keskmise boniteediga (40).
Vaata seletuskiri ptk 6.6.
Vaata kaardilRoheline võrgustik
Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
Vaata seletuskiri ptk 6.7.
Vaata kaardilVeekogud ja sadamad
Vallas on 5 suuremat looduslikku järve (Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere järv, Kaiavere järv ning Raigastvere järv), suurimaks vooluveekoguks on Emajõgi.
Üldplaneeringuga kavandatakse väikesadamaid, käsitletakse veesõidukite peatumiskohtade (paadisillad, slipid jms) rajamisega seonduvat, määratakse täiendavad juurdepääsud avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale, määratakse kõrgveepiir ja korduva üleujutusega alad seotult Emajõega. Vaata seletuskiri ptk 6.8 ja alapeatükke.
Vaata kaardilMaardlad
Valda jäävad kas tervikuna või osaliselt mitmed liiva- , kruusa- ja turbamaardlad ning üks savimaardla.
Aktiivsed mäeeraldised (kehtiva kaevandamisloaga) koos teenindusmaaga on määratud mäetööstuse maa-alaks. Täiendavalt mäetööstusmaad ei planeerita.
Ülevaade maardlate kohta on antud KSH aruande ptk 4.1.3, tingimusi kaevandamistegevuseks vaata seletuskiri ptk 5.18.
Vaata kaardilMaaparandussüsteemid
Infot Maaparandussüsteemide registris registreeritud maaparandusehitiste - riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude, eesvoolude, kollektoreesvoolude – reguleeritud võrgu kohta saab maa-ameti kaardirakendusest. Üldplaneeringus kajastatakase maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alade paiknemist üldisemalt ning infot eesvoolude paiknemise kohta.
Vaata seletuskiri ptk 6.9.
Vaata kaardilLiikuvus
Tartu vald on läbi pendelliikumiste tihedalt seotud Tartu linnaga. Eraldi kerkib esile Tartu linna lähialana Vahi-Raadi-Tila-Kõrveküla piirkond, sest sellest kandist on igapäevased liikuvusvood kõige arvukamad. Sellest tulenevalt on just Vahi-Raadi-Tila-Kõrveküla piirkonda planeeritud täiendavaid ühendusi ja jätkusuutlikke liikuvuslahendusi.
Liikuvuse all käsitletakse kergliiklust, ühistransporti, parkimist, kohalike teid, sh avalikuks kasutuseks määratavaid erateid ning raudteed. Vahi-Raadi-Tila-Kõrveküla piirkonda kohta on antud tänavavõrgu jaotus põhi- ja jaotustänavatena. Üheks peamiseks tingimuseks on tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel tervikliku kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine samaaegselt sõiduteedega. Eesmärgiks on seatud, et kergliikleja saab turvaliselt liigelda lähtekohast võimalikult paljudesse sihtpunktidesse (töökoht, haridusasutus, puhkeala, noortekeskus, päevakeskus, teenuskeskus, ühistranspordipeatus vms).
Vaata seletuskiri ptk 4.10.1 ja selle alapeatükke.
Kõrveküla piirkonnast lähtuv pendelränne (andmed: Positium OÜ, 2017.a andmed; joonis Hendrikson&Ko).
Lähte-Vedu, Maarja-Magdaleena, Tabivere, Tammistu ja Kõrveküla piirkondadest Tartu linna sisenev pendelränne (andmed: Positium OÜ, 2017.a andmed; joonis Hendrikson&Ko).
Vaata kaardilTehnovõrgud
Tehnovõrkudena käsitletakse veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteeme (seletuskiri ptk 6.10.2), sademevett (seletuskiri ptk 6.10.3), tuletõrje veevarustust (seletuskiri ptk 6.10.4), kõrgepingeliinide rekonstrueerimist ja uute rajamist (vaata seletuskiri ptk 6.10.5).
Tartu lähiümbruse piirkonnad (alad, kus sademevee eesvooluks kasutatakse avatud veejuhtmeid) valgalade kaupa. Allikas: Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas. Kobras AS, 2018.
Vaata kaardilTaastuvenergia
Energiatarbimise keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil soositakse vallas taastuvenergialahendusi. Lubatud on maasoojussüsteemide, väiketuulikute rajamine/püstitamine, päikesepaneelide kasutamine ja ka ulatuslikumate päikeseparkide rajamine.
Vaata seletuskiri ptk 6.10.6
Soojavarustus
Suuremal osal valla territooriumist on soojavarustus lahendatud lokaalkütte kaudu. Üldplaneering määrab kaugküttepiirkonnad. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik, välja arvatud juhul, kui juba kasutatakse muid, alternatiivseid kütteallikaid (taastuvatest allikatest muundatud soojusenergia, lokaalsed lahendused vms) või kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei näe ette teisiti.
Vaata seletuskiri ptk 6.10.7
Soojuspuuraukude ja soojusvaiade rajamise kitsendused (andmed: "Maaküte Tartu vallas". Koostaja Maves OÜ. 2020).
Vaata kaardilRadoon
Tartu valda läbib ulatuslik koridor, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.
Vaata täpsemalt seletuskiri ptk 6.11.3
Radoonirisk Tartu vallas (Koostaja Geoloogiateenistus. 2020).
Üldplaneeringuga kehtestatavate kihtide loend on esitatud kursiivis ja punasega
Üldplaneeringuga kehtestatavate kihtide loend on esitatud kursiivis ja punasega